Marek Metslaid

Avakäiguks sobib sinu öeldud lause, kui ma sulle (öko, sest me ei ole mongolid) sibulat nuusutada andsin ja sa ütlesid prohvetlikult, et see lõhnab nagu kurbus. There, I said it. Eesti mees oma tundeid kirjeldamas - sama legendaarne kombo nagu kinnisvarainvestor ja odav Ikea pappmööbel miljööväärtuslikus kiirelt arenevas piirkonnas. Olen kurb, sest su tordil on täna küünlaid juba viis. Miks see fakt tõstab veetaset mu silmamunadel kiiremini kui globaalne soojenemine? Sest aeg on halastamatu ja kuklas tiksub teadmine, et tõenaoliselt järgmise viie aasta pärast ei tantsi me enam elutoa keskpõrandal päikeseprillides ja teesärkides soda popi järgi…või siiski? Ma ka ei tea, ma mängin esimest korda ja kasutamisjuhist mulle Pelgulinnast kaasa ei antud. Need lennukalt möödunud viis aastat on kinnistanud tõsiasja, et tegelikult on hoopis sind siia saadetud MEID õpetama ja lapsevanema roll on pigem vaadata, et sa oma eksistentsi jätkaksid ka peale ennastunustavalt tänaval tantsides või füüsikareegleid eirates kändude otsas turnides. See seletab ka seda, miks sa silmapilkselt korjad üles särtsakad vasturepliigid erinevatele igapäevast eluolu puudutavatele palvetele ja kasutad neid mängleva kergusega meie vastu (aga number kolme kirjutad ikka tagurpidi, hoolimata sellest et me oleme seda umbes pool aastat üritanud ümber pöörata, seega tõenäoliselt teed seda vaid meie veresoonkonna heaolu nimel ja puhtalt selleks, et pinge püsiks). Sa oled õpetanud, et hoolimata sellest kui turbulentne päev ka ei olnud, tuleb õhtul teha üks korralik perekonnakalli (patenteeritud) nii et silmamunad on punnis ja pea tahab legomehe kombel orbiidile lennata. Zuckenberg ei lase mul rohkem kirjutada, nii et tekst jätkub kommentaarides.

Before jetting off to a much deserved off time I had the privilege of dealing with more pressing issues - Estonian aeropress championship 2025.

Paris in a cup When landing in a new city there are two options to explore your surroundings. Either be carted around in a big red double decker bus with the fannypack brigade who use iPads in landscape mode to take pictures or you can take a step on the wild side and try to get a taste of the city you are staying in through its coffee shops. Who needs to be told what neighbourhoods to visit by some pretentious website when you can just follow the aroma of freshly ground beans. This serves two purposes, one as a beacon shining above the unknown and keeping me away from all kinds of stabby situations (crackheads who like camera gear for medicinal purposes apparently don’t like 5 euro cappuccinos) and as a life raft keeping me away from the complimentary hotel pour over bags. Please for the love of god stop trying to make drip bags happen - I’ve never come across one that didn’t taste like someone used a nail file on a car tire. But Marek! Paris is the city of wine, cigarettes and croissants you cry out. Who smokes? In this economy? And drinking wine at 9 o’clock in the morning? As a freelancer, I can get away with most eccentricities - terrible hair, questionable pants, the occasional beard that seems to be styled by the homeless - but functional alcoholism before lunch is where I draw the line. Here are my highlights in no particular order.

Little slice of Paris

Postcards from Paris

flaneur [fla-ner] • a person who strolls the city in order to experience it. “Deliberately aimless”

Liberté, égalité, cappucino.

Not ready to WAVE goodbye

I hope this letter finds you well.

Slow productivity

Le donkey kong

What an awfully nice place to park your Ferrari